  |
|
|
        |
|
Uudised Külalisteraamat Vallast Haldusjaotus Asend Ajalugu Sümboolika Kontakt Vallaasutused Iisaku Muuseum Iisaku Kogudus RMK |
|
|
|
Iisaku vald asub Ida- Viru maakonna lõunaosas. Valla pindala on 264 km², elanikke on vallas 01.01.2009. a seisuga 1382. Iisaku valla keskus on Iisaku alevik, mida mainitakse esmakordselt 1426. a., mõis rajati 19. saj alguses. Iisaku alevik asub maakonnakeskusest Jõhvist 32 km kaugusel Narva- Tartu maantee ääres kõrgendikul. Iisaku vallas on Alliku, Imatu, Jõuga, Kasevälja, Kauksi, Koldamäe, Kuru, Lipniku, Lõpe, Pootsiku, Sõrumäe, Sälliku, Taga-Roostoja, Tammetaguse, Tärivere, Vaikla, Varesmetsa külad. Meie valla olulisemad ettevõtluse alad on seotud metsa- ja põllumajandusega. Põllumajandusettevõtete tegevusaladeks on piimakarja-, ning teraviljakasvatus. Puidufirmade tegevusaladeks on metsa väljavedu, puidu ümbertöötlemine ning palkhoonete ehitamine. Valla elanikke teenindavad Iisaku Vallavalitsus, Iisaku Gümnaasium, kooli spordisaal ja staadion, lasteaed, Kunstide Kool, rahvamaja, sidejaoskond, juuksur, valla ja kooli raamatukogud, apteek ning vanurite hooldekodu. Iisaku Gümnaasiumis õpib 250 last, kellest 70 täiendavad end Kunstide Koolis, õppides tantsu-, kunsti- või muusikaerialal. Meditsiiniteenuseid osutab Iisaku perearstikeskus. Toitlustamist korraldavad Dello kohvik ja Prowints, mitmesuguseid küpsetisi pakub Dello pagariäri. Iisakus on luterlik kirik ja maakonnamuuseum. Muuseumis on üles seatud maakonna ajalugu, loodust ja kultuuri tutvustav ekspositsioon. Iisaku valla vaatamisväärsustest võiks ära nimetada edela-kirdesuunalist Iisaku-Illuka vallseljakut , mis on Eesti kõrgeimaks vallseljakuks e. oosiks ning temal asetsev Tärivere mägi kõrgusega 94 m üle merepinna on Ida- Viru maakonna kõrgeimaks punktiks. Mäele on ehitatud vaatetorn. Eelnimetatud oosi ääres paiknevad 4 maalilist Jõuga järve. Loodusehuvilistel on võimalik peatuda Võhma järve äärses puhkekohas, käia vaatamas Eesti vanimat mändi Kuru külas, jalutada Iisaku pargimetsas ning Kotka raba õppe-matkarajal. Iisaku kalmistul asuvad 17. saj. pärinevad kivist rõngasristid ja mälestusmärk kurjuse ohvritele ning Jõuga külas kääbaskalmistu- ligi 300 hauakääpaga suurim vadjalaste matmispaik Eestis. Puhkamiseks pakub võimalusi imeilus Peipsi liivane põhjakallas, millest Iisaku valla territooriumile jääb 6 km, populaarseima rannalõiguga Kauksis, kus suvel 2000. a. avati I avalik rannaala Ida-Virumaal. Iisaku seene - ning marjarikastes metsades ning veekogude äärtes on suurepärased jahi- ja kalastamisvõimalused. Turistide ja puhkajate teenindajatest võiks ära märkida aastaringselt tegutsevad Vaikla puhkekeskus, Tagametsa puhkemaja, Kauksi puhkemaja ning suviti tegutsejatest OÜ Kauksi Rand kämpinguplatsi, Iisaku metskonna ning OÜ Tisleri telkimiskohad Kauksis. Iisaku vallale on iseloomulik toonekurgede rohkus, kogu valla territooriumil on loendatud 12 asustatud toonekurepesa. Iisaku valla vapil kajastub mets ja selle töötlemine. Oravad sümboliseerivad hoolitsust, töökust ja kokkuhoidlikkust ning nendel omadustel põhinevaid vallarahva tulevikulootusi.  Iisaku valla tunnustusavaldusIisaku vald avaldab tunnustust Iisaku valla aukodaniku nimetuse andmisega.Valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Iisaku vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi valla haridus-, majandus-, kultuurielu jmt edendamisel või valla ülevabariigilise tuntuse tõstmisel. Valla aukodaniku nimetuse andmisel võetakse aluseks vallaelanike, volikogu, valitsuse ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute ettepanekud. Aukodaniku nimetus antakse volikogu otsusega. Aukodaniku nimetus antakse välja 24.veebruaril, s.o. Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval. Valla aukodaniku nimetusega kaasneb: 1) aukodaniku tunnistuse väljaandmine; 2) valla aukodaniku märgi (suure vapimärgi) väljaandmine ja kandmise õigus. Iisaku valla aukodaniku nimetuse on saanud: Helend Peep ja Daniel Vardja 2000.aastal Enn Sellik 2002.aastal Eino Jürmann 2003.aastal Laine Nimvitski 2005.aastal Lembit Roostar 2006.aastal Samuel Bogdanov 2008. aastal Iisaku valla aasta pere tiitli on pälvinud2002.a perekond Rajamets2003.a perekond Prants 2004.a Inne ja Tõnu Jaanipere perekond 2005.a Svetlana ja Margus Pärn'a perekond 2006.a Tiina ja Jaak Arm'i perekond 2007.a Maike ja Jaanus Altoja perekond 2008.a Kersti ja Margus Rajase perekond 2009.a Riina ja Hannes Karri perekond |
|
|
||||||||||||
|
