  |
|
|
        |
|
Üldhariduskool Lasteaed Kunstide Kool |
|
|
HaridusEsmakordselt on Iisaku kooli kirjasõnas mainitud 1788.a. 1842.aastal märgitakse Iisaku külakooli. 28. oktoobril 1868. aastal avas Theodor Hansen leeritoas erakooli, esialgu küll ainult kolme õpilasega, kuid oli lootusi, et õpilaste arv tõuseb 15ni. 1883. aastal valmis uus koolimaja. 1903. aastal avati Tärivere küla ministeeriumikool, mis alates 1913. a sai nimeks Iisaku 2klassiline ministeeriumikool, samal aastal alustati ka uue koolimaja ehitamist Iisakusse. 1919. aastal nimetati kool ümber Iisaku Kõrgemaks Algkooliks ja 1942 – 1944 kandis kool Iisaku 6klassilise Algkooli nime. 1954 – 1962 kandis kool Iisaku 7klassilise Kooli nime ja 1962 – 1968 Iisaku 8klassilise Kooli nime. 1964 avati uus koolimaja ja 1968. aastal alustas tööd Iisaku Keskkool. 1976. aastal valmis uus juurdeehitus. 1978. aastal valmis 120kohaline internaat, milles 2003. aastal avati õpilaskodu. 1983. aastal sai Iisaku Keskkoolist kodanikuõpetuse katsekool. 1985. aastal alustati staadioni rekonstrueerimist ning Rein Aidma alustas ühena esimestest vabariigis informaatika ja arvutiõpetuse õpetamist. 1996. aastal nimetati Iisaku Keskkool ümber Iisaku Gümnaasiumiks.Iisakus on oma hariduse saanud tuntud pikamaajooksja Enn Sellik. Aastatel 1968 – 2003 on Iisaku kooli lõpetanud 32 lendu. Keskkooli 720 lõpetaja hulgas on olnud 9 kuldmedaliga ning 8 hõbemedaliga lõpetajat. Lisaks üldhariduskoolile tegutseb Iisakus ka kunstide kool ja eelkooliealistel lastel on võimalus käia lasteaias. |
|
|
||||||||||||
|
